Arenguvestluse mõiste
Meeskonna areng on pidevalt suunamist vajav protsess. Järjest enam kasvab juhi roll töötajate arendajana ja arenguks soodsate tingimuste loojana ning meeskonnaliikmete töösoorituse juhina. Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise paremale mõistmisele, suurendama juhi ja alluva töötahet ning toetama töömotivatsiooni.
Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse tulevikuplaane, pädevuste arendamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuste suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab juht alluva poolt püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Arenguvestluse ajaks on nii juht kui alluv läbi mõelnud, mida soovitakse arutada.
Iga töötaja jaoks on tähtis enda saavutustest oma juhiga vestelda. Igapäevasest kontaktist, ehkki see on väga oluline, ei piisa. Arenguvestlus annab võimaluse süsteemse ja personaalse kontakti loomiseks iga töötaja ja juhi vahel.
Arenguvestluste eesmärk
Õigesti korraldatud arenguvestlus: annab ülevaate töötajate arengust, võimaldab püstitada selgeid ja mõõdetavaid eesmärke, aitab välja selgitada meeskonna liikme vajadused, saada tervikpilti meeskonnas toimivatest protsessidest, hinnata töötajate motivatsiooni, kujundada organisatsioonis koostöö ja arenemise kultuuri.
Arenguvestlus on suunatud nii mineviku-, oleviku- kui ka tulevikusündmuste arutelule ja koosneb neljast põhielemendist:
1) tagasivaade: eesmärkide täitmine ja töötulemused siiani
2) olukord praegu: arengu ülesanded ja -tingimused
3) vaade tulevikku: eesmärkide läbiarutamine
4) juhi toetus töötajale: millist abi töötaja ootab.
Arenguvestluse konkreetsemad eesmärgid on:
ARENGUVESTLUSEST SAADAV KASU
Arenguvestlus on kasulik igale töötajale, juhile ning organisatsioonile tervikuna. Vestlus tagab sätestatud tööeesmärkide ja töötaja isiklike eesmärkide kooskõla järgneval perioodil, võimaldab parandada töötaja tulemuslikkust.
Töötaja saab vestlusest tagasisidet oma juhilt, samuti võimaluse perioodide kaupa täpsustada, milline areng on toimunud ja mis suunas peab edasi liikuma.
Hästi läbiviidud arenguvestluste tulemusena muutuvad töötajad aktiivsemaks ja entusiastlikumaks. Vähenevad sellised probleemid nagu: töölt puudumine, töö tegemata jätmine, süüdistamine, vabanduste otsimine, vastutuse vältimine, passiivsus.
Süveneb lugupidav suhtumine juhti ning kollektiivi.
Arenguvestlus annab juhile võimaluse koos alluvatega käsitleda organisatsiooni jaoks olulisi väärtusi, pöörata tähelepanu töötajate erinevatele vajadustele (arengu- ja kuuluvuse-, tunnustuse- ja eneseteostusevajadustele).
Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud vestlus, kus arutatakse tulevikuplaane, pädevuste arendamise võimalusi ning lepitakse kokku tulevase perioodi tegevuste suhtes. Arenguvestluse käigus arutatakse, kuivõrd saab juht alluva poolt püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Arenguvestluse ajaks on nii juht kui alluv läbi mõelnud, mida soovitakse arutada.
Iga töötaja jaoks on tähtis enda saavutustest oma juhiga vestelda. Igapäevasest kontaktist, ehkki see on väga oluline, ei piisa. Arenguvestlus annab võimaluse süsteemse ja personaalse kontakti loomiseks iga töötaja ja juhi vahel.
Arenguvestluste eesmärk
Õigesti korraldatud arenguvestlus: annab ülevaate töötajate arengust, võimaldab püstitada selgeid ja mõõdetavaid eesmärke, aitab välja selgitada meeskonna liikme vajadused, saada tervikpilti meeskonnas toimivatest protsessidest, hinnata töötajate motivatsiooni, kujundada organisatsioonis koostöö ja arenemise kultuuri.
Arenguvestlus on suunatud nii mineviku-, oleviku- kui ka tulevikusündmuste arutelule ja koosneb neljast põhielemendist:
1) tagasivaade: eesmärkide täitmine ja töötulemused siiani
2) olukord praegu: arengu ülesanded ja -tingimused
3) vaade tulevikku: eesmärkide läbiarutamine
4) juhi toetus töötajale: millist abi töötaja ootab.
Arenguvestluse konkreetsemad eesmärgid on:
- hinnata eneseanalüüsi kaudu töötaja pädevusi tulenevalt töö eesmärkidest;
- leppida kokku eelseisva perioodi eesmärkides;
- leppida kokku arenguplaan eelseisvaks tööperioodiks;
- aidata kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele nii töötajal kui ka juhil.
- töötajate pädevused vastaksid tööprotsessi vajadustele ja eesmärkidele;
- meeskonnas valitseks töötaja arengut toetav õhkkond;
- iga töötajaga toimuksid vähemalt üks kord aastas arenguvestlused, mille eesmärgiks oleks vastastikune tagasiside.
ARENGUVESTLUSEST SAADAV KASU
Arenguvestlus on kasulik igale töötajale, juhile ning organisatsioonile tervikuna. Vestlus tagab sätestatud tööeesmärkide ja töötaja isiklike eesmärkide kooskõla järgneval perioodil, võimaldab parandada töötaja tulemuslikkust.
Töötaja saab vestlusest tagasisidet oma juhilt, samuti võimaluse perioodide kaupa täpsustada, milline areng on toimunud ja mis suunas peab edasi liikuma.
Hästi läbiviidud arenguvestluste tulemusena muutuvad töötajad aktiivsemaks ja entusiastlikumaks. Vähenevad sellised probleemid nagu: töölt puudumine, töö tegemata jätmine, süüdistamine, vabanduste otsimine, vastutuse vältimine, passiivsus.
Süveneb lugupidav suhtumine juhti ning kollektiivi.
Arenguvestlus annab juhile võimaluse koos alluvatega käsitleda organisatsiooni jaoks olulisi väärtusi, pöörata tähelepanu töötajate erinevatele vajadustele (arengu- ja kuuluvuse-, tunnustuse- ja eneseteostusevajadustele).
Teemakohane lisamaterjal:
| kuidas_lbi_av_saavutada_suuremat_mju_ttaja_arengule.doc |
