JUHI ÜLSANDED ARENGUVESTLUSE KORRALDAJANA
Juht peab ise uskuma oma võimesse muutuda ja areneda. Vaid siis, kui juht on kogenud oma muutumist ja arengut, usub ta ka teiste arengusse.
Kui juht mõtleb töötajast nagu lootusetust juhtumist, et "ta nagunii ei muutu ", siis pole ka arenguvestlusel mõtet. Sel juhul oleks parem töötaja välja vahetada. Igal juhil on otstarbekas revideerida oma uskumusi, sest just need mõjutavad tulemusi, st töötajad muutuvadki selliseks, milline juht usub neid olevat.
Milline juht sina oled?
X-teooriat pooldavad juhid usuvad:
Y- teooriat pooldavad juhid usuvad :
Arenguvestluse läbiviimiseks juhile vajalikud suhtlemisoskused
Juhid vajavad arenguvestluse läbiviimiseks mitmeid oskusi. Olulisemad neist on oskus luua ja hoida kontakti, kuulata aktiivselt ja empaatiliselt, oskus ennast kehtestada, anda tasakaalustutud positiivset ja negatiivset tagasisidel, luua toetav ja turvaline õhkkond, pidada läbirääkimisi, müüa ideid, näha inimeses varjatud oskusi, jälgida protsessi metatasandilt, ennast selgelt väljendada, seada mõõdetavaid ja täidetavaid eesmärke. On hea, kui juht on vestluse ajal teadlik sellest, milline on tema kontakt töötajaga ning hoolitseb, et see oleks pingevaba ja hooliv. Samal ajal peaks ta juhtima vestlust, et see kulgeks eesmärgipäraselt. Suurepärased juhid oskavad keskenduda üheaegselt nii eesmärgile kui ka suhtele. Vestluse ajal on oluline olla töötaja suhtes hinnanguvaba, anda talle võimalus kõigepealt ise hinnata oma töötulemusi, käitumist ja arengut. Juht peab pidevalt meeles pidama, et tema ülesanne on näha asju erinevast vaatenurgast, eri seisukohtadelt, sh ka töötaja seisukohalt.
Kontakti loomine ja hoidmine, kus mõlemad pooled tunnevad ennast vabalt ja turvaliselt. Kõik suhtlemisoskused baseeruvad oskusel luua kontakti.
Suhtlemistasandid - oskus tajuda suhtlemistasandeid (E. Berne – vanem, täiskasvanu, laps) ja neid vestluse parema kulgemise huvides kasutada.
Aktiivne kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast on aru saadud. See aitab tal ennast paremini väljendada. Kuulamine on põhiline viis saada informatsiooni teiselt inimeselt. Vestluse võtmeisik on alati kuulaja.
Aktiivne kuulmine koosneb järgmistest osategevustest:
Tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine teise tundeseisundi kohta. “Mulle näib, et tunnete end veidi ...” “Te nähtavasti tunnete ...” “Sinu hääletoon peegeldab ...”
Kokkuvõte tuleb teha vestluse või selle osa lõpus. Kokku võetakse räägitu põhiideed ja rääkija tunded selle kohta. “Teie põhiideed olid siis ...” “Kui sinu poolt räägitu kokku võtta ...”Kokkuvõte on väga oluline pikemate vestluste korral.
Tagasiside andmine
Hamburgeri meetod - tagasiside andmise oskus teist inimest haavamata. Tuleks alustada millelegi positiivsele viitamisega (pealmine sai), siis pikkida vahele kriitikat, mida soovitakse edasi anda (kotlet), ja lõpetada jälle millegi lootustandvaga (alumine sai).
Näide Hamburgeri-meetod tagasiside andmisel
"Olen kuulnud su töökaaslastelt, et oled äärmiselt abivalmis ja püüad neid kõigiti aidata. Siinkohal oleks mul üks palve, et sa seejuures enda tööd unarusse ei jätaks. Kui vaja, võiksin ka su töökaaslastele seda selgitada. Nii ei pea sa muretsema, et nende vastu enam endistviisi abivalmis pole ning saad rahus oma ülesannetele pühenduda."
Juht peab ise uskuma oma võimesse muutuda ja areneda. Vaid siis, kui juht on kogenud oma muutumist ja arengut, usub ta ka teiste arengusse.
Kui juht mõtleb töötajast nagu lootusetust juhtumist, et "ta nagunii ei muutu ", siis pole ka arenguvestlusel mõtet. Sel juhul oleks parem töötaja välja vahetada. Igal juhil on otstarbekas revideerida oma uskumusi, sest just need mõjutavad tulemusi, st töötajad muutuvadki selliseks, milline juht usub neid olevat.
Milline juht sina oled?
X-teooriat pooldavad juhid usuvad:
- et töötajatel on kaasasündinud vastumeelsus töö suhtes
- et töötajaid peab kontrollima, suunama ja karistustega ähvardama, enne kui nad üldse mingisuguseid tulemusi saavutavad
- et töötajad püüavad iga hinna eest vastutust vältida.
Y- teooriat pooldavad juhid usuvad :
- et töötajad naudivad vaimseid pingutusi sama palju kui puhkust ja vaba aega
- et, kui töötajad on pühendunud millegi saavutamisele, siis nad suudavad ennast juhtida ja kontrollida
- et õigete tingimuste korral on töötajad valmis vastutama
- et suurem osa töötajatest on suutelised kasutama oma loovust, kujutlusvõimet ja teisi vaimseid võimeid.
Arenguvestluse läbiviimiseks juhile vajalikud suhtlemisoskused
Juhid vajavad arenguvestluse läbiviimiseks mitmeid oskusi. Olulisemad neist on oskus luua ja hoida kontakti, kuulata aktiivselt ja empaatiliselt, oskus ennast kehtestada, anda tasakaalustutud positiivset ja negatiivset tagasisidel, luua toetav ja turvaline õhkkond, pidada läbirääkimisi, müüa ideid, näha inimeses varjatud oskusi, jälgida protsessi metatasandilt, ennast selgelt väljendada, seada mõõdetavaid ja täidetavaid eesmärke. On hea, kui juht on vestluse ajal teadlik sellest, milline on tema kontakt töötajaga ning hoolitseb, et see oleks pingevaba ja hooliv. Samal ajal peaks ta juhtima vestlust, et see kulgeks eesmärgipäraselt. Suurepärased juhid oskavad keskenduda üheaegselt nii eesmärgile kui ka suhtele. Vestluse ajal on oluline olla töötaja suhtes hinnanguvaba, anda talle võimalus kõigepealt ise hinnata oma töötulemusi, käitumist ja arengut. Juht peab pidevalt meeles pidama, et tema ülesanne on näha asju erinevast vaatenurgast, eri seisukohtadelt, sh ka töötaja seisukohalt.
Kontakti loomine ja hoidmine, kus mõlemad pooled tunnevad ennast vabalt ja turvaliselt. Kõik suhtlemisoskused baseeruvad oskusel luua kontakti.
Suhtlemistasandid - oskus tajuda suhtlemistasandeid (E. Berne – vanem, täiskasvanu, laps) ja neid vestluse parema kulgemise huvides kasutada.
Aktiivne kuulamine on kuulaja käitumisviis, mis annab rääkijale teada, kuidas temast on aru saadud. See aitab tal ennast paremini väljendada. Kuulamine on põhiline viis saada informatsiooni teiselt inimeselt. Vestluse võtmeisik on alati kuulaja.
Aktiivne kuulmine koosneb järgmistest osategevustest:
- Täpsustamine – kui sa täpselt aru ei saanud, ei kuulanud või vajad täiendavat infot
- Ümbersõnastamine – väljendab seda, kuidas sa aru said
- Tunnete peegeldamine – kui rääkija tunded on olulised kõne sisu mõistmisel
- Kokkuvõtete tegemine – pikema vestluse või selle osa lõpul
Tunnete peegeldamine on oma arusaamise väljendamine teise tundeseisundi kohta. “Mulle näib, et tunnete end veidi ...” “Te nähtavasti tunnete ...” “Sinu hääletoon peegeldab ...”
Kokkuvõte tuleb teha vestluse või selle osa lõpus. Kokku võetakse räägitu põhiideed ja rääkija tunded selle kohta. “Teie põhiideed olid siis ...” “Kui sinu poolt räägitu kokku võtta ...”Kokkuvõte on väga oluline pikemate vestluste korral.
Tagasiside andmine
- Eesmärgista oma tagasiside
- Kasuta tagasisidet arendava vahendina, mitte karistusvahendina
- Ole spetsiifiline ja mitte üldine
- Ole kirjeldav ja mitte hindav
- Kirjelda asju, mida vestluspartner saab muuta
- Vali üks - kaks olulist asja, millele vestluspartner saab keskenduda
- Pakenda probleemid positiivse alguse ja lõpu vahele
- Anna tagasisidet pinget maandaval ja mitte pinget tõstval moel
- Anna tagasisidet vestluspartneri käitumise kohta, mitte tema isiku kohta
- Aita muuta negatiivne tagasiside konstruktiivseks väljakutseks
- Lase vestluspartneril anda tagasiside kohta tagasisidet
- Tagasiside andmisel kasuta „mina“- sõnumeid
- Ole nõuannete andmisega tagasihoidlik
- Väldi üldistusi
- Väldi pikki sissejuhatusi
- Hoidu vestluspartneri võrdlemisest teise inimestega
Hamburgeri meetod - tagasiside andmise oskus teist inimest haavamata. Tuleks alustada millelegi positiivsele viitamisega (pealmine sai), siis pikkida vahele kriitikat, mida soovitakse edasi anda (kotlet), ja lõpetada jälle millegi lootustandvaga (alumine sai).
Näide Hamburgeri-meetod tagasiside andmisel
"Olen kuulnud su töökaaslastelt, et oled äärmiselt abivalmis ja püüad neid kõigiti aidata. Siinkohal oleks mul üks palve, et sa seejuures enda tööd unarusse ei jätaks. Kui vaja, võiksin ka su töökaaslastele seda selgitada. Nii ei pea sa muretsema, et nende vastu enam endistviisi abivalmis pole ning saad rahus oma ülesannetele pühenduda."